Viljakus

Viljakus tähendab  naise puhul võimet rasestuda ja rasedust kanda ning mehe puhul võimet naist viljastada. See võime on inimestel suguküpses eas. Viljakus on seotud võimalusega saada järglasi ning seda mõjutavad paljud erinevad tegurid nagu vanus, pärilikkus, tervislik seisund, elustiil, alkohol, tubakas ja veel palju muud faktorid.

Bioloogilises mõttes on parim aeg lapsi saada kahekümnendates eluaastates, kuid tänapäeval lükkavad naised laste saamist üha edasi, keskendudes õpingutele ja karjäärile. Vanus on naise viljakuse seisukohalt väga oluline, kuna alates kolmekümnendate aastate teisest poolest hakkab munarakkude kvaliteet ja rasestumise tõenäosus kiiresti langema. Võib tunduda, et kunagi pole lapse saamiseks niiöelda “õige aeg” sest  alati on kas kool pooleli, just saadud huvitav töö või ees ootamas tore reis. Täiskasvanud inimesel ei ole vaja lapse saamist kuhugi kaugele määramatusse tulevikku lükata. See on imeline rännak ja lapsevanemana oled sa valmis nii mõnestki plaanist loobuma või kohandama oma elu nii, et sinna mahuvad nii lapsed kui sinu muud unistused ja eneseteostused. Lapse saamine on kooskasvamine uue elusolendiga, kellele oled sina andnud elu või pigem uue eluga, kelle eest hoolitsemise võimalus on usaldatud sulle.

Rasedaks jäämine

Loomulikul teel rasestumine on kõige tavapärasem rasestumis viis, millele eelneb vaginaalne suguühe. Selle käigus satuvad mehe seemnerakud ehk spermatosoidid naise tuppe. Kui on tagatud soodsad tingimused, liiguvad spermatosoidid sealt edasi naise emakasse ning munajuhadesse, kus toimub küpse munaraku ning seemneraku ühinemine ehk viljastumine.

Seemnerakud võivad naise kehas elus püsida orienteeruvalt 3- 5 päeva. Seemnerakud on ainsad inimese rakud, mis suudavad tänu oma pikale viburile ujuda.  Spermatosoidid tekivad mehe munandites sugurakkude pooldumise, meioosi teel. Kõigest ühe seemnepurske tagajärjel väljub mehe kehast tavaliselt umbes 100 – 300 miljonit spermatosoidi. Seemnerakkude vahel toimub ülitihe konkurents ning munarakuni jõuab vaid kõige parem.

Munarakud ehk emassugurakud tekivad naise munasarjades. Seemnerakuga ühinedes toimub munaraku viljastumine ning naise emakas hakkab arenema loode.

Ovulatsiooni perioodil liiguvad narmad, mis asuvad munajuha lõpus, üle munasarja, et haarata endaga kaasa vallandunud munarakk. Viljastumine leiab aset munajuhas, kus spermatosoid ja munarakk kohtuvad. Selleks, et kohtumine võimalikuks saaks, peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela munajuhani. Kohale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku suunas ning iga seemnerakk püüab munarakku viljastada. Seemnerakk tungib ensüümide abil läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Et seda saavutada, peab seemnerakk mõjutama ühte ensüümiretseptorit munaraku pinnal, see võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk ning seemnerakk on ühinenud, siis munaraku rakumembraan muutub nii, et teise seemnerakuga ei saa enam ühineda.Raseduse esimene staadium tähendab, et munaraku ja seemneraku tuumad on liitunud ning selle protsessi tulemusena on moodustunud loote ehk tulevase lapse esimene rakk.

Mõnel erijuhul jaguneb viljastatud munarakk kaheks, mille tulemusena hakkavad arenema ühemunakaksikud. Teine võimalus on, et just sel korral, kui toimus viljastumine, vabanes naisel ühe munaraku asemel kaks, mis mõlemad viljastatakse, selle tulemusena hakkavad arenema erimunakaksikud.

On olemas ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, mida kasutatakse näiteks naise viljatuse korral või üksikute naiste ning lesbiliste paaride puhul. Sellisteks meetoditeks on  näiteks tehisseemendus (IUI) ja kehaväline viljastamine ( IVF). allikas:

Rasestumisvastased vahendid

Rasestumisvastased vahendid on vahendid või meetodid, mis hoiavad ära naise rasestumist. Need töötavad erinevatel põhimõtetel. Enamus rasestumisvastaseid vahendeid kaitsevad sind küll soovimatu raseduse eest, kuid mitte sugulistel teel levivate haiguste eest. Sugulisel teel levivate haiguste eest kaitseb sind vaid kondoom ja seda juhul, kui kondoomi kasutatakse õigesti!

Kuigi enamus rasedusvastastest vahenditest, välja arvatud meeste kondoom, on mõeldud kasutamiseks naistele siis ei ole rasedusest hoidumine siiski ainult naise kohustus. Vahekorras osalete te mõlemad, seega on soovimatu raseduse vältimine teie mõlema mure. Vastutustundliku mehena hoolitsed ka sina selle eest, et soovimatut rasedust ei tekiks.

Rasestumisvastaseid vahendeid on kasutatud juba aastakümneid, kuid usaldusväärsemad ja efektiivsemad meetodid jõudsid turule alles 20. sajandi alguses. Mõnes kultuuris on sekkumine loomulikku viljakusse kas eetilistel, usulistel või poliitilistel põhjustel taunitav, mistõttu ei ole rasestumisvastaste vahendite kasutamine seal lubatud või on nende kättesaadavus piiratud.

Ükski rasestumisvastane vahend ei kaitse siiski sind 100% soovimatu raseduse eest. Alati tuleb arvestada väikese riskiga, et valitud meetod sel hetkel ei tööta ja naine võib siiski rasedaks jääda. See risk on küll väga väike, aga sellega tuleb arvestada.  Ainus 100% kindel rasestumisvastane vahend on vaginaalsest vahekorrast hoidumine.

Kõige efektiivsem rasestumisvastane vahend on tingimata steriliseerimine. Selle puhul on tegu aga teisest küljest väga jõulise sekkumisega keha füsioloogiasse. Meestel on eelnevalt mainitud protseduuriks seemnejuhade läbilõikamine ehk meditsiiniliselt öeldes vasektoomia, naiste puhul aga munajuhade sulgemine. Steriliseerimine on ainus meetod, mis ei ole tagasipööratav. Teiste rasestumisvastaste vahendite toime lakkab kas kohe peale kasutamise lõpetamist või mõne aja möödudes.

Tõhususelt järgnevad hormoone sisaldavad tabletid, plaastrid, tuperõngad ja süstid, aga ka loomuliku viljakusteadlikkuse meetodi või viljakusmonitori kasutamine.

Vähem efektiivsed on füüsilised barjäärimeetodid nagu kondoomid, membraanid ja käsnad. Üheks ebaturvalisemaks vahendiks peetakse spermatosoide hävitavat kemikaali, mis viiakse enne vahekorda tuppe kreemi või geelina. Ebatõhus meetod on ka vahekorra katkestamine ehk peenise väljatõmbamine enne tajutava seemnepurske toimumist.

Ainus vahend, mis korrektsel kasutamisel kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka sugulisel teel levivate haiguste eest, on kondoom allikas:

Kahte hormooni sisaldavad vahendid

Rasestumisvastased pillid

Pillid ehk kombineeritud rasestumisvastased tabletid sisaldavad endas kahte hormooni, milleks on östrogeen ja progestiin. Rasestumisvastased pillid on 99,7 protsenti usaldusväärsed, see tähendab, et aastas rasestub vaid kolm naist tuhandest. Seega peetakse rasestumisvastaseid pille tõhusaimateks rasedusvastasteks vahenditeks ning neid kasutatakse kõige enam. Need pillid sisaldavad hormoone, mis on väga sarnased munasarjas toodetavatele looduslikele hormoonidele. Pillihormoonid tagavad naise kehas püsiva hormoonitaseme ning sealjuures imiteerivad rasedust. Pillide tõttu “arvab” naise keha, et toimunud on rasestumine, seetõttu pidurdub munasarjade tegevus ning need hakkavad tootma vähem hormoone, selle tagajärjel ei saa naise munarakk küpseks ning pillide tarvitamise perioodil on rasestumine seega välistatud.

Progestiinidest on kõige parem dosiirenoon, see peaks olema oma mõju poolest vägagi sarnane looduslikule progestiinile. Drospirenooni sisaldav tablett on omasuguste hulgas esimene tablett, mille võtmisel ei toimu soolade ja mineraalide peetust organismis ning sealhulgas ka sellega kaasnevat kaalutõusu. See aitab vähendada ka mensturatsioonieelseid turseid, rinnanäärmete pakitsust ja jäsemete ning kogu keha paistetust. On pille, mis reguleerivad rasunäärmete aktiivsust, mis aitab vähendada juuste rasvasust, naha rasvasust ning aitab vabaneda ka vistrikest. Rasedusvastased pillid aitavad vältida ka emakavälist rasedust ja aneemiat ning kõrgema östrogeenisisaldusega pillide kasutamine vähendab emakalimaskesta ja munasarjavähi tekke riski.

Rasestumisvastane plaaster

Rasestumisvastase plaastri näol on tegu plaastriga, mille mõõdud on umbes 4×5 cm. Plaaster kleebitakse nahale, pannes see kuivale ning puhtale, karvadeta ja vigastusteta kohta. Plaaster tuleks asetada tuharapiirkonda, kõhule, õlavarre välisküljele või seljale rindkere ülaossa. Plaaster kleebitakse igal kasutuskorral erinevasse kohta, seda selleks, et vältida naha võimalikku ärritust. Plaastrist imendub verre igapäev ühesugune annus kahte ka eelnevalt mainitud hormooni, ehk östrogeeni ning progestiini. Plaastri puhul takistavad need hormoonid ovulatsiooni teket. Hormoonid muudavad emakakaela lima tihkemaks, et sperma ei pääseks nii lihtsalt ligi ning hoiavad ära emaka sisemise kihi paksenemise.

Teoreetiliselt on rasedusvastase plaastri tõhusus kuni 99,7 protsenti, praktiliselt on aga plaastri tõhusus esimesel kasutusaastal 92 protsenti, mis tähendab, et aastas rasestub umbes 80 naist tuhandest plaastri kasutajast. Rohkem kui 90 kilo kaaluvate naiste jaoks ei pruugi plaaster nii tõhus olla.

Olulisteks muutusteks plaastri kasutamisel on rindade tundlikkuse tõus, ebaregulaarne määrimine ja veritsus esimeste tsüklite vältel ning ka valulikud menstruatsioonid. Need nähud aga kaovad, kui naine on seda rasestumisvastast meetodit pikemat aega kasutanud. Võimalikud kõrvalnähud on ka sügelus, nahaärritus, vistrikud, ohatised ja mõned allergilised reaktsioonid. Plaastril pole pillidega võrreldes eeliseid, kuid need võivad olla alternatiiviks naistele, kes soovivad katsetada pillide asemel mõnda muud rasestumisvastast vahendit. Plaastrit vahetatakse kolme järgneva nädala jooksul üks kord nädalas ja seejärel tehakse selle kasutamisesse nädalane paus.

Tuperõngas

Tuperõngas on 54 mm läbimõõduga rõngas, mis viiakse tuppe kolmeks nädalaks, seejärel see eemaldatakse ja tehakse nädalane paus. Tupes olemise ajal imendub verre kahte hormooni, nagu ka eelnevate rasestumisvastaste vahendite puhul. Nendeks on östrogeen ning progestiin. Üldiselt toimub see nagu rasestumisvastased pillid ja plaaster, nimelt kunstlikud hormoonid takistavad ovulatsiooni tekkimist ning emakakaela ja emaka loomulik seisund sellega muutub.  Teoreetiline tõhusus tuperõngal kui rasestumisvastasel vahendil on 99,7 protsenti. Arvuliselt rasestub rõngast kasutades aastas kolm naist tuhandest. Esimesel aastal on praktikas tuperõnga tõhusus aga 92 protsenti, seega rasestub kaheksakümmend naist tuhandest.

Tuperõnga kõrvaltoimed on samasugused nagu rasestumisvastastel pillidel. Lisaks nendele kõrvaltoimetele võib tuperõngas põhjustada vaginiiti, suuremat tupevoolust ja ebamugavustunnet vaginaalse vahekorra vältel, kuna rõngast võivad tunda mõlemad osapooled – nii naine, kui tema partner. Pillidega võrreldes pole tuperõngal eeliseid.

Ühte hormooni sisaldavad vahendid

Progestiinipillid

Progestiinipillide puhul on tegemist tablettidega, mis sisaldavad endas vähesel määral progestiini ning neid tuleb võtta iga päev, ilma vahepausideta. Erinevalt kombineeritud pillidest tuleb progestiinipille ehk teisisõnu ka minipille võtta iga päev samal ajal, aja nihe ei tohiks olla rohkem kui kolm tundi. Uuemat tüüpi minipillide puhul on lubatud pilli võtmisega hilineda koguni 12 tundi. Progestiinipillid muudavad emakakaela lima tihkemaks,ning  takistavad nii sperma liikumist ja peatavad ka emaka limaskesta paksenemise. Selle vahendi efektiivsus on 99,7 protsenti, mis tähendab, et aastas rasestub kuni kolm naist tuhandest.

Nende pillide kõrvalmõjuks võib olla ebaregulaarne määrimine ja veritsemine tsükli keskel, vererohke, ebaregulaarne menstruatsioon või selle ärajäämine, akne, kaalutõus ja munasarjatsüstide tekkimise oht. Minipillide tarbimise perioodil rasestudes on emakavälise raseduse võimalus suurem kui tavaliselt. Käesolevat võib kasutada rinnaga toitmise perioodil või alternatiivmeetodina vanematel naistel ja naistel, kellel pole võimalik terviseprobleemide tõttu kombineeritud rasestumisvastaseid pille tarbida.

Progestiinisüstid

Progestiinisüstide valimisel tuleb iga kolme kuu järel naise lihastesse süstida suur annus progestiini. Süstid hoiavad tagasi keha loomulikke hormoone ega lase munasarjadel toimida nagu ettenähtud. Progestiinisüstid reguleerivad ka hüpofüüsi ehk ajuripatsit. Need süstid takistavad rasestumist,kuna need hoiavad ära ovulatsiooni, emakakaela lima muutub tihkemaks ja viljastatud munarakk ei saa emaka limaskestale kinnituda. Vahendi efektiivsus on 99,7 protsenti. Kui süstimine ära jätta, taastub naise viljakus mõne aja möödudes. Viimase progestiinisüsti järel on naisel võimalik rasedaks jääda keskmiselt üheksa kuu jooksul.

Süstide kõrvaltoimeteks on : kaalutõus, ebaregulaarne ja prognoosimatu vereeritus, suurenenud või vähenenud veritsus menstruatsiooni ajal või ka menstruatsiooni kadumine.

Progestiinisüstid takistavad östrogeeni teket naise organismis ning süstid ise sisaldavad vaid progestiini. Seetõttu võib östrogeeni vähesus viia pikemas perspektiivis luukoe hõrenemiseni. Östrogeeni vähesusega on seotud haigus nimega osteoporoos. Süstid on kasulikud vaid naistele, kellele muud alternatiivid ei sobi.

Implantaat

Implataat on väike plastist silinder, mis sisaldab endas progestiini. See paigaldatakse väikese operatsiooni käigus õlavarre piirkonda, naha alla. Implataadi mõju on umbes kolm aastat. Seda on võimalik eemaldada, millal patsient ise soovib. Selle eemaldamine aga eeldab taas operatsiooni. Korrektsel kasutamisel on selle rasestumisvastase vahendi tõhusus üle 99 protsendi. Implantaadi toimeaineks on kollaskehahormoon etonogestreel, see toimib sarnaselt teiste hormoone sisaldavate vahenditega. Etonogestreel takistab munaraku küpsemist ehk ovulatsiooni ja munaraku vabanemist munasarjast ning muudab emaka limaskesta niivõrd õhukeseks, et viljastunud munarakul pole võimalust sellele kinnituda. Lisaks muudab see emakakaela lima tihkemaks ning seemnerakud ei suuda sealt läbi tungida.

Implantaadi kasutamisel esinevad ka teatavad puudused. Sellel on ettearvamatu mõju naise menstruatsioonitsüklile. Pooltel naisest naistest jääb mensturatsioon üldse ära,  pooltel naistest esineb aga pidev või pikaajaline veritsus ja määrimine.

Kõrvaltoimeteks võib olla akne, iiveldus, peavalu, rindade hellus, tujumuutused, kaalukõikumine ja libiido ehk seksisoovi vähenemine. Esineda võib ka reaktsiooni toimeainele või paigaldamisel kasutatavale tuimestusele.

Emakasisesed vahendid

Hormoonspiraal

Hormoonspiraal (kõnekeeles lihtsalt spiraal) on hormooni sisaldav emakasisene süsteem, mis hoiab rasestumise ära pikemas ajavahemikus. Eestis on olemas kahte erinevat tüüpi spiraali, need erinevad üksteisest hormoonisisalduse poolest. Esimene neist on hormoonspiraal, mis sisaldab endas 52mg levonorgestreeli, mis takistab rasestumist viis aastat. On olemas ka teine, väiksema hormoonisisaldusega (13,5 mg) spiraal, mis takistab naisel rasestuda kolme aasta vältel. Spiraalist eraldub ühtlase kiirusega ning imeväikestes kogustes naise organismi progestiin levonorgestreel, mis peatab emaka limaskesta paksenemise ning tihendab emakakaelakanali lima. Tänu sellele ei pääse sperma emakasse ning selle tõttu ei toimu viljastumist.

Hormoonspiraal kui rasestumisvastane meetod vähendab oluliselt emakavälise raseduse riski võrreldes naistega, kes ei kasuta üldse rasestumisvastaseid vahendeid. Lisaks sellele väheneb hormoonspiraali kasutades väikese vaagna elundite põletiku risk,  võrreldes vaskspiraali kasutamisega. Emaka limaskest ei tihene hormoonspiraali kasutades üleliia ning see aitab vabaneda menstruatsioonivaludest, lühendab menstruatsiooni pikkust ning menstruatsioon muutub vähem vererohkeks või kaob see üldse.

Peale spiraali paigaldamist naise kehasse, võib esineda rohkem või vähem vereeritust, vähene verisus võib ka pikemalt kesta. Selle toime piirdub üksnes emakaga, spiraali mõju ülejäänud organismile on väga vähene, munasarjade töö pidurdub väga harva. Võimalik, et naine rasestub kohe, kuu peale hormoonspiraali eemaldamist. Spiraal sobib igas vanuses naisele, ent pigem võiks seda kasutada juba varem sünnitanud naised. Kõige paremini sobib see nendele naistele, kes soovivad laste saamise vahele vahesid või kes ei plaani rohkem rasestuda. Spiraali tõhusus on 99,8 protsenti, aasta jooksul rasestub seega vaid kaks naist tuhandest.

See on ainus meetod, mis on võrdselt usaldusväärne kõigi naiste puhul, seda just selle kasutusviisi tõttu. On kindlaks tehtud, et oma toime ning mõju poolest on hormoonspiraal tõhusam ja kasulikum kui seda on vaskspiraal. Võib öelda, et hormoonidega emakasisene vahend on peaaegu ideaalne, sest sellel on hormonaalse rasestumisvastase vahendi ja emakasisese vahendi eelised, samas vältides suuremat osa puudustest.

Vaskspiraal

Vaskspiraal on väike plastmassist vahend, mis paigaldatakse emakasse, et vältida rasestumist. On olemas mitmesuguseid vasest emakasiseseid vahendeid, ent kõige levinum nende seast on T-kujuline vahend. Vaskspiraali soovitatakse eelkõige naistele, kes plaanivad pikaajaliselt mitte lapsi saada või neile, kes tervislikel põhjustel hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada ei saa. Vaskspiraalis on vaskioonid, mis loovad emakas ebasoodsa keskkonna viljastumiseks ega võimalda viljastunud munarakul emakaseinale kinnituda. Lisaks sellele on vaskioonide mõju tõttu spermal raskem liikuda ning jõuda munajuhadesse, kus saaks viljastumine toimuda.

Vasest T-kujulise vahendi efektiivsus on keskmiselt 99,2 kuni 99,4 protsenti, seega aasta jooksul võib rasestuda 6-8  naist tuhandest. Vaskspiraali võib kasutada maksimaalselt viis aastat. Vaskspiraali puhul esineb ka ebamugavust tekitavaid kõrvaltoimeid : võib suureneda vereeritus menstruatsiooni ajal, päevad võivad muutuda pikemaks ja enamus juhtudel ka valulikumaks, on olemas emakavälise raseduse ja emakapõletike oht, esineda võib valusid alakõhus ja ebaregulaarset vereeritust. Mõnikord võib T-kujuline vahend emakast välja libiseda ning naine on kohustatud aeg-ajalt kontrollima, kas niidid on tupes õiges asendis. allikas:

Sünteetiliste hormoonide kasutamise vastuolud

Tänapäeva ühiskondlik suhtumine ja meedia loodud kunstlik pilt nõuab naistelt, et nad oleksid alati seksuaalselt saadaval ja nn „sisse lülitatud“. Loomulikku naisekeha kujutatakse sageli kui midagi lekkivat, tundlikku, ettearvamatut ja võimendatud emotsioonidega. Moodsasse ühiskonnakorraldusse sobitub menstruatsioonivaba naisekeha justkui paremini.

„If a woman is irrational, hormonal, instinctual and sensual, you don’t want her running your company, let alone your country” ehk „Kui naine on irratsionaalne, hormoonidest ja instinktidest juhitud ning sensuaalne, siis sa ei soovi, et ta juhiks su ettevõtet, ammugi veel riiki“(tsitaat raamatust „Sweetening the Pill“).

Hormoone sisaldavad vahendid süvendavad ja kinnistavad naiste kahtlusi ja usaldamatust oma keha ja tunnete suhtes. Naisi on õpetatud nägema hormoonpille kui vahendit, mis annab neile oma keha üle kontrolli ning vabastab nad „piinlikest” naiseks olemise muredest, nagu menstruatsioon, pidev hirm rasedaks jäämise ees, PMS ehk premenstruaalne sündroom ja tujumuutused, mis tsükli jooksul aset leiavad. Kontrolli omamine oma keha üle peaks naistele justkui kompenseerima nende vähest kontrolli ühiskonnas laiemalt. Samas ei ole õige vaadelda rasedust ja viljakust haigusena, mis vajab meditsiinilist sekkumist ja kontrolli all hoidmist naise tervise hinnaga.

Hormoone sisaldavad vahendid takistavad naise kehal optimaalselt ja loomulikult toimida. Need suruvad maha naise kehale iseloomulikud emotsionaalsed ja füüsilised ilmingud. Lisaks kaasnevad nende tarvitamisega mitmed tervist kahjustavad kõrvaltoimed ja pikaajalised mõjud.

Järgnevalt on toodud mõned väljavõtted naiste kogemustest pillide kasutamisega
(Viide: „Sweetening the Pill”).

Barjäärimeetodid

Kondoom (ehk meeste kondoom)

Vahekorra eelselt paigaldatakse mehe peenisele kondoom, mis ei lase spermal tupe sisse minna ja munarakku viljastada. Kui meeste kondoomi korrektselt kasutada, on rasestumisvastane efektiivsus 98 protsenti ehk aastas rasestub kakskümmend naist tuhandest. On leitud ka, et meeste kondoomi kasutamisega, kui ei kasutata lisaks teisi rasestumisvastaseid meetodeid, jääb aasta jooksul rasedaks viisteist naist sajast ehk üks naine seitsmest.

Kondoom on ainuke rasestumisvastane vahend, mis kaitseb ka sugulisel teel levivate haiguste eest. Seetõttu on kondoom ilmselt üks enim propageeritud ja kasutatav vahend. Samuti on see kõige lihtsamini kättesaadav vahend. Samas tuleb kondoomi puhul pöörata kindlasti tähelepanu selle korrektsele kasutamisele. Kondoom peab olema sobilikes tingimustes hoitud ja selle kasutusaeg ei tohi olla möödunud, see ei tohi olla muljutud ja murtud. Kondoomiga koos ei tohi kasutada õli baasil libisteid (sh kookosõli), kuna see lahustab kondoomi materjali. Samuti võib kondoom üsna hõlpsasti peeniselt maha libiseda või ka puruneda, ilma et sa seda märkaksid.

Kuna kondoomiga tekitatakse füüsiline barjäär kahe keha vahele, siis vähendab kondoom ka mõlema poole tundlikkust ja takistab kehavedelike vahetust. Seega ei saa kondoomi rasestumisvastase vahendina soovitada pikaajalises partnersuhtes olevatele inimestele.

Naiste kondoom

Naiste kondoom on õhuke polüuretaanist valmistatud kotike kahe plastrõngaga. Rõngad võimaldavad naisel kondoomi tuppe asetada. Kondoom asetatakse vahekorra ajaks tuppe. Selle eesmärk on ära hoida sperma sattumise tuppe. 80–90 protsendil juhtudest naine rasedaks ei jää.

Tupes hoiavad kondoomi õigel kohal kaks rõngast, mis asuvad kondoomi kummaski otsas. Rõngas, mis asub kondoomi kinnises otsas, on lahtiselt ning toetub tupes häbemeluu taha. Teine, fikseeritud rõngas, mis asub kondoomi lahtises otsas, jääb tupest välja, tupeava juurde. Naistekondoom on oma omaduste poolest sama tõhus kui seda on meeste kondoom. Naiste kondoomil on ka miinused : kasutamine eeldab harjutamist ja õppimist korrektselt kasutamiseks, ei ole sobilik kasutada esimesel vahekorral, oluline jälgida, et suguti ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt, on mitu korda kallim kui meeste kondoom, ei pruugi olla poodides saadaval ning vahekorra ajal võib tekitada iseloomulikku heli.

Kondoom ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb lisaks rasestumisele ka sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vaginaalmeetodid

Spermitsiidid

Spermitsiidtoode saab olla nii geel, kreem, vaht, küünal kui ka kuulike. See viiakse naise tuppe enne vahekorra algust. Neis vahendeis on  aktiivsed keemilised koostisained, mis lõhustavad seemnerakud ning kaitsevad selle tulemusena soovimatu rasestumise eest. Kõrvalmõjudeks võib olla suguelundite ärritus, allergilised reaktsioonid suguelundite piirkonnas ning tihedam kuseteede nakkuste esinemine. Koostisainetel on väga tugev mõju, seetõttu sobivad spermitsiidid vaid naistele, kellel on seksuaalvahekordi harvem või kes ei saa mingil põhjusel ajutiselt teisi rasestumisvastaseid meetodeid kasutada. Spermitsiidtoodete rasestumisvastane tõhusus on üpris madal jäädes 71 ja 82 protsendi vahele. See tähendab, et 29 naisel sajast on võimalus siiski aasta jooksul rasestuda.

Pessaar

Pessaar on kummist, paindliku metallrõngaga, pehme ese, mis asetatakse tupe sisse, kus see katab kogu emakakaela. Pessaarile pannakse veel lisaks spermitsiidid, mis tapavad spermatosoidid enne, kui need saavad emakasse tungida. See kaitseb raseduse eest kahel meetodil – esiteks takistab see füüsiliselt spermatosoidide sisenemist emakasse ning teiseks toimib ka lisatud spermitsiidide keemiline mõju. Koos spermitsiididega on pessaari efektiivsus umbes 80 protsenti. Selle kasutamisel esineb ka teatavaid miinuseid, millele tuleks enne kasutamist tähelepanu pöörata : see on retseptiravim, paigaldada tuleks kuni kolm tundi enne vahekorda, seda peab hoidma paigal 6-8 tundi peale vahekorda (et spermitsiidid saaksid sel ajal sperma hävitada), lisaks pessaarile on vaja ka eraldi spermitsiide, selle kasutamine võib tekitada kusedeede põletikku, löövet, sügelust ja põletustunnet. Oluline on, et meditsiinitöötaja kontrolliks aeg ajalt, kas patsient kasutab õiget suurust, võimalik on ka see, et vahend nihkub vahekorra ajal paigast.

Hädaabi pill ehk SOS-pill

Hädaabipill ehk SOS-pill on kõrge progestiinisisaldusega pill, mida tuleks kasutada vaid erijuhtudel ja hädaolukorras, milleks võib olla näiteks kaitsmata vahekord, purunenud või mahalibisenud kondoom. Oluline on, et naine võtab pilli sisse nii kiiresti kui võimalik, mitte hiljem kui 72 tundi peale vahekorda. SOS-pillid sisaldavad väga suurt annust progestiini, mis pidurdab munaraku väljumist munasarjadest, munaraku viljastumist ning liikumist munajuhades. Kui pill võtta enne, kui täitub 72 tundi soovimatust õnnetusjuhtumist, vähendab pill soovimatu raseduse riski vähemalt 75 protsenti.

Hädaabipilli on sõltuv sellest, kui kiiresti on seda võimalik võtta. Mida kiiremini naine selle peale kaitsmata vahekorda või kondoomi purunemist/mahalibisemist sisse võtab, seda efektiivsem see on ning seda väiksem on rasestumisvõimalus. Kõrge progestiinisisaldus pillides võib põhjustada kõrvaltoimeid, tavapärasemad on iiveldus, oksendamine, depressioon ja muutused menstruaaltsüklis. Hädaabipill kaitseb vaid ühe korra ning seega on oluline tsükli ülejäänud päevade vältel vahekorras olles kasutada muud rasestumisvastast vahendit, näiteks kondoomi. Hädaabipillil on tugev toime ja halb mõju naise kehale, seetõttu võib seda kasutada üksnes erandjuhtudel ja muude võimaluste puudumisel. allikas: