KAS ME OLEME SEKSUAALSELT ALLASURUTUD JA ISE EI TEAGI SEDA?

kas oleme seksuaalslet alla surutud

KAS ME OLEME SEKSUAALSELT ALLASURUTUD JA ISE EI TEAGI SEDA?

Seksuaalse väe tagasivõitmise juhendajana saan palju infot selle kohta, mis toimub inimeste magamistubades ja mõtetes. Nii kui ma tutvustan end seksuaalsuse õpetajana, tunnevad mõned inimesed end ebamugavalt, kohmakalt ja muutuvad puiklevaks. Kõik nad on haritud, intelligentsed, edukad ja mõjukad, seega miks toob väljavaade arutleda elu ühe loomuliku osa üle endaga kaasa taolised reaktsioonid?

Peale üle kümneaastast töökogemust olen saanud mõned taipamised. Olen mõistnud, et ühiskonnal ON probleem seksiga ja inimolenditena oleme muutunud seksi ja seksuaalsuse teemadel väheinformeerituteks, allasurututeks ja infantiilseteks.
Võta endale hetk mõtisklemaks, kuidas suhtud Sina seksi, seksuaalsusesse, oma kehasse, oma suguelunditesse ja kuidas Sa omakorda suhtud teiste inimeste seksuaalusesse, kehadesse, suguelunditesse ja seksuaalsesse eneseväljendusse? Kas leiad eneses seksiga seonduvat häbitunnet? Kas tegeled praegu mingite seksuaalsete probleemidega? Kas soovid olla seksuaalselt rohkem enesekindel, informeeritud ja vabam? Olen valmis kihla vedama, et vastasid jaatavalt vähemalt ühele nendest küsimustest.

Nagu öeldakse, kus suitsu, seal tuld. Kui soovime leida probleemi põhjuse tuleb visata pilk peale selle sümptomitele. Peale 40ndate ja 50ndate lämmatavaid norme tõi 1960ndate aaastate seksuaalrevolutsioon kaasa seksuaalse väljendusvabaduse, millele aitasid omakorda kaasa rasestumisvastased tabletid ja naiste õigused. 60ndate vabadus kandus edasi 70ndatesse, kuid 1980ndate koites tõi AIDSi/HIVi levik kaasa ärevuse, seksuaalse vabaduse demoniseerimise ja enese tagasihoidmise laine. Tänaseks päevaks oleme ühiskonnana taas oma seksuaalsusega vastuolus ja mitte ainult selles osas, mis puudutab meie suhteid, vaid ka selles, kuidas seksuaalsus mõjutab meie elu teisi aspekte.

Seksuaalrevolutsioon ei olnud ülemaailmne fenomen ja mõjutas isegi läänemaailmas vaid osa elanikkonnast. Mõned religioossed riigid ja ühiskonnad on rohkem seksuaalselt rõhuvad kui teised, nõudes naistelt oma keha või isegi näo katmist kuni noorte poiste ja türukute suguelundite moonutamiseni. On kurb tõdeda, et naisi karistatakse, heidetakse välja või isegi hukatakse tegude eest, mida tõlgendatakse perekonna au määrmisena. Seksuaalsele käitumisele kehtivad karmid reeglid, abielueelne seks on tavaliselt rangelt keelatud. Süütust ja vooruslikkust peetakse väärtusteks. Selliseid uskumusi kõrvalt vaadates on meil lihtne arvata: „See on nii primitiivne. Nad on nii allasurutud. Meie oleme ikka avatud ja arenenud“. Aga kas tegelikult ka oleme?

Isegi nendes riikides, mis pole intiimsuhete osas nii rõhuvad, kehtivad seksuaalsusele ühiskondlikud topeltstandardid. Näiteks oodatakse naistelt, et na oleksid „seksikad“, kuid mite tegelikult seksuaalsed. Meest, kellel on mitmeid seksuaalpartnereid peetakse „täkuks“, samal ajal kui samamoodi käituvat naist nimetatakse „lõdvaks“ või isegi litsakaks. Pole raske mõista, miks sellised määratlused toovad inimestele, kes ihkavad oma seksuaalsust vabalt väljendada, kaasa hoopis allasurumise.
Seksuaalne allaurutus võib osutuda väga hävitavaks kuna võib moonduda piinlemiseks, sõltuvuseks, ahistamiseks või sundmõteteks. Need omakorda võivad viia frustratsioonini, vihani, vaenulikkuseni ja vägivallani nii meeste kui naiste suhtes. Sisuliselt võib seksuaalne allasurutus muutuda haiguseks.

Üks ühiskonnas valitseva seksuaalse allasurutuse otsene tagajärg on pornotööstuse tõus. Pornograafia ja eriti internetiporno on muutunud sotsiaalseks epideemiaks, mis mõjutab kümneid miljoneid inimesi; see on seksi ja seksuaalsuse allasurumise süks ümptom. On tavaline, et seksuaalselt frustreeritud inimesed otsivad pornos aseainet, kuid enamasti muutub „kiirest lahendusest“ sõltumine omaette probleemiks, kuna toob kaasa erektsioonihäired, enneagse ejakulatsiooni ja võimetuse luua seksuaalpartneritega ühendus intiimsel, päriselu tasandil. Ja see ei kehti mitte ainult meeste kohta. Kolmandik pornograafia tarbijatest on naised.
Mitte kuskil mujal ei ole ühiskonna infantiilne hoiak seksuaalsusesse ja nii meeste kui naiste orgasmidesse väljendunud nii tugevalt kui pornograafia puhul. Kui porno on tavaliselt selle väljendus, mis on allasututud, siis võtkem meeste naudingu kujutamise – see keskendub tavaliselt spermale ja suurele kogusele spermale. Stseen ei ole täiuslik ilma „paugutamata“. Isegi vahekorda kujutavates stseenides tõmbab meesnäitleja end välja, et naise näole või rindadele ejakuleerida. See sarnaneb puberteediikka jõudnud noorte mehehakatistega, kes on just avastanud oma ejakuleerimisvõime ning naudivad selle maagiat ikka jälle ja jälle. Muidugi on see mehelikkuse loomulik ja ilus väljendus, kuid suurem osa mehi jääbki sellesse faasi kinni ning nendest saavad ejakulatsioonisõltlased.

Naiste seksuaalsus nii pornos kui massimeedias keskendub kliitori stimuleerimisele ning samal ajal kui see praktika iseenesest pole halb ja toob kaasa ka mõningaid tulemusi, on see siiski mõnevõrra piiratud võrreldes naise tervikliku seksuaalsusega, mis hõlmab tuppe, g-punkti piirkonda, emakakaela ja kogu ülejäänud keha ning loob erutuse ja naudingu, mis ei ole üldse genitaalidele keskendunud või alati isegi füüsiline. Seks on minimeeritud „hõõrudes tulemuseni“ valemini ja ei pakuta partnerite vahelise armastuse ja ühenduse küpset kujutamist. Naise orgasm võib olla sellest palju enamat, kuid pornotööstus hoiab fookust kliitoril, mille alla kannatavad lõpuks nii mehed kui naised. Kuidas peaksid inimesed ühenduma tähenduslikul, sügavalt intiimsel viisil kui porno seab sellised isoleeritud, ebatõesed ja eksitavad normid?
Noorest east alates on meid õpetatud, et seksuaalsus peaks püsima mingi kindla suhtevormi piires. Monogaamia on sotsiaalne norm kogu maailmas, kuid enamik inimesi ei ela religioosse või traditsioonilise „partner kogu eluks“ idee järgi. Selle asemel praktiseerivad nad „sarimonogaamiat“ – käies ridamisi läbi seksuaalparnereid, seejärel lühikestest suhetest ja paarist abielust.

Täna lõpevad peaaegu pooled abielud lahutusega. 40-60% suhetes kogetakse truudusetust – üks peamiseid põhjuseid on muidugi seksuaalne rahuldamatus. See on laiema sotsiaalse probleemi teine sümptom. Inimesed, kes suhetes oma seksuaalseid soove alla suruvad või inimesed, kelle partnerid ei tegele oma seksuaalsete probleemteemadega, leiavad teised väljendusvõimalused.
Seega paistab, et struktuur, mis peaks kandma meie seksuaalset väljendust ei ole elujõuline ja seksuaalsuse jätkuv kontrollitud ohjamine ei sobitu meie tänase kaasaegse eluga. Nüüd, rohkem kui varem, peame leidma viisi, kuidas avada tähendusrikas dialoog meie seksuaalelu kohta.

Seksuaalharidus on piiratud. Inimesed ei tea, et mees võib vastu pidada nii kaua kui seda ise soovib või et mees võib kogeda mitmekordseid kogukeha hõlmavaid ja ejakulatsioonivabu orgasme või et naised on võimelised kogema üle 20 erineva orgasmi ja orgasm võib kesta tund või enam! Inimestel puudub haridus, kuidas luua vastassugupoolega ühendus ja kuidas teineteisele sügavat naudingut pakkuda.

Seksiõpetused, juhul kui neid jagatakse, keskenduvad tavaliselt sugulisel teel levivatele haigustele ja rasestumisele, rõhutades neid aspekte, mis võivad valesti minna – justkui omamoodi hoiatusena seksuaalse tegevuse harrastamise suhtes. Haigused ja infektsioonid põhjustavad sügavat häbi, ärevust, seksi vältimist ja peitusemängimist. Tagajärjena tunnevad inimesed tihti piinlikkust, on seksuaalsuse koha peale väheinfromeerimatud või desinformeeritud ning see mõtteviis kandub edasi suhetesse. Pole siis ka ime, et inimeste sõnul petavad nad seetõttu, et on oma seksuaalelust tüdinenud.
Enamik tunneb seksist avalikult rääkimisel piinlikkust või end kohmetult isegi viibides ruumis, kus keegi teine sellest räägib. Suurem osa mehi tunneb sõpradega seksist rääkides ebamugavust ja kui nad seda teevadki, siis keskendutakse sooritusele (tegin talle 20 orgasmi; seksisin eelmisel näödalal 5 naisega vms) või naise ligitõmbavusele ja füüsilistele näitajatele kui oma edukuse mõõdupuule.

Naistel aga on omad probleemid, mille põhjusteks on pelgalt füüsilise ilu väärtustamine. Peamiselt tänu pornograafiale ei peeta kehakarvu ja eriti häbemekarvu enam aktsepteeritavateks ning paljud naised tunnevad ka, et nende vagiinad on inetud. See on viinud labioplastika, genitaalide kosmeetilise kirurgia, tõusule, mille käigus sõna otseses mõttes lõigatakse naise häbememokkasid jäljendamaks pornotööstuse standardit – ehk nõndanimetatud „disainvagiinat“. Selline meditsiiniline protseduur põhjustab kehale omamoodi trauma ning mõned naised võivad isegi kaotada osa oma naudingu- ja orgasmivõimest tänu selle piirkonna närvide katkestustele. Samamoodi valivad ühe enam naisi rindade plastika, alustades juba 16 aastastest tüdrukutest, kes on otsustanud lõikuse kaudu saavutada pornostaari kehalise normi.
Naiselikkus on muutunud pinnapealseks ja lihtsustatuks, keskendudes peamiselt väljanägemisele. Naised tunnevad end väärtusetutena ja mitteveetlevatena võrreldes sotsiaalsete ideedega, nad kulutavad aega, energiat ja raha oma välimuse muutmiseks, kuid tavaliselt lõpeb see ikkagi end inetuna tundmisega kuna ei ole tegeletud nende tunnete sügavamate põhjustega. Selline negatiivne kehapilt ja enesekriitika viivad probleemidele magamistoas, kus naised lihtsalt ei tunne end piisavalt väärtuslikena või seksikatena, et alistuda ja anda ning saada naudingut oma partnerile ja partnerilt.

Teine probleem nii meeste kui naiste jaoks on kaasaegse teaduse arusaam seksist kui iha, erutuse, orgasmi ja lahenduse tsüklist. Orgasmi peetakse seksi eesmärgiks. Kuna orgasmi kogetakse lühikese ja intensiivse haripunkti ja vabanemisena, millele järgneb kiire erutuse ja tundlikkuse langus, jääb kogu armatsemise akti terviklik kogemus ja nautimine tähelepanuta ning teisi erutuse ja naudingu viise sageli ignoreeritakse.
Võib olla üllatav teada saada, et keksmine aeg naisesse sisenemisest kuni ejakulatsioonini on läänemaailmas 5,4 minutit. Seda peetakse normaalseks ja aktsepteeritavaks, kuid enamik naisi ei jõua selle aja jooksul tavaliselt tähendusliku orgasmini ja seksi poolt pakutav eriline ühendus katkeb enne kui see üldse algada saab. Kas see on tõesti parim, mida me seksi puhul suudame?

Hullem veelgi, üks kolmest mehest kannatab mingil eluperioodil enneagse ejakulatsiooni all, mis tähendab, et ta lõpetab vähem kui kahe minuti pärast peale sisenemist. Sellise probleemiga mehed kasutavad sageli tablette ja kreeme, selle asemel, et tegeleda juurpõhjustega. See viib häbi, ärevuse ja väärtusetuse tundmiseni nii magamistoas kui sellest väljaspool.
Kuulen tihti oma kliente ütlemas: „Minu elu on suurepärane, ainult seksuaalsusega on probleeme“. Peale lühikest jutajamist jõuame tavaliselt tõdemuseni, et nad ei ole päris mitmetes eluvaldkondades tegelikult seal kus nad tahaksid olla ja et seksuaalsus mängib siin suurt rolli. Seda seetõttu, et seksuaalsus ei ole midagi ülejäänud elust eraldiseisvat. See ei ole midagi sellist, mille saab panna kasti või riiulile või hoida salakapis ning unustada. See pole eraldi aspekt, vaid pigem üks lahutamatu osa, mis on seotud kõigi teiste osadega.
Sinu sekselu, Sinu ühendus oma kehaga ja oma meheliku/naiseliku energiaga – see kui avatud ja väljendusrikas Sa seksuaalselt oled ja kui orgastiline Sa oled – mõjutab kogu Sinu elu. Sinu suhe, õpingud, karjäär, tervis, loovus ja vaimsed praktikad on kõik seotud Sinu seksuaalsusega, Sinu seksuaalse minaga.

Seega ma arvan, et on aeg muutusteks, on aeg, et ühiskond võtaks seksuaalsuse omaks elu loomuliku ja olulise osana. On aeg sisse seada seksuaalne haridus täiskasvanutele, noorukitele ja noortele. On aeg, et inimesed teadvustaksid probleemi, võtaksid vastutuse enese eest ning keskenduksid oma seksuaalsete teemade lahendamisele. On aeg uueks seksrevolutsiooniks!

Minu kogemuse põhjal inimesed eitavad oma seksuaalseid probleemteemasid, seega on oma seksuaalse allasurutuse ületamise esimeseks sammuks selle endale tunnistamine. Võta hetk ja küsi endalt: kas mul on probleemteemasid oma keha, seksuaalsuse või sekseluga? Kas ma näen, kuidas see mõjutab minu suhet, heaolu, loovust, karjääri ja teisi elu aspekte? Kuidas ma end tunneksin kui minu sekselu oleks imehea?”

Link originaalartiklile
https://www.intimatepower.com/are-we-sexually-repressed-an…/ (sealt leiad ka viited allikatele)

tõlge: Laila Elhuveig

Lisa kommentaar

error: Alert: Sisu on kaitstud!